Tere tulemast 
Oled jõudnud Omedu küla kodulehele, püüame siinsel lehel edastada informatsiooni Peipsiäärse küla Omedu kohta.

Kui sa leiad, et siin lehel on midagi korrast ära või soovid midagi täiendada, siis anna julgelt autoritele teada.

Kümme külajuttu Omedust 
Tuesday, 22 November, 2005, 18:49 - Ajaloost
Posted by Administrator
Autor: Heldi Luts

I Väike sõbralik tuhkur
Kuna mul on kanu laudas, siis on ka metsloomi külas. Nii see väike tuhkur tuli minu kanadele külla, aga vaeseke kukkus suurde terade hoidmiseks kasutatud tünni. Lähen mina hommikul kanu söötma, vaatan tünni, et teri võtta, aga ilus karvamüts tünnis. Mõtlen, et kust see müts küll siia on saanud, oli ju tuhkur täiesti vaikselt, ega midagi, andsin kanadele süüa ja läksin tõin ka tuhkrule liha ja värsket kala. Tuhkur harjus ära, hakkas sööma, siis jootsin teda pika traadi külge kinnitatud karbist. Nii mu sõbrake elas kolm päeva, hakkas tast kahju, kutsusin sõpru, kes viisid tuhkru metsa, las kasvab suuremaks, ehk leiab uusi kaaslasi eluteel.

II Rääbisenooda tegemine ja püük
See oli sellel ajal kui rääbiseid käidi püüdmas. Neli-viis meest tegid nooda ja mindi kalastama. Seal oli üks suur paat ja väike ka, kuhu kalad pandi. Rääbiseid oli palju järves, et kohe väga tihti sai väike paat täis. Peipsi ilmad ei ole alati ühesugused, on ka tormi. Nii siis tõusiski torm, kalurid ei saanud koju ja sõudsid Kodavere surnuaia juurde tormivarju. Üks vanem mees oli natuke ebausklik, teised narritasid teda ja küsisid, et kui siit nüüd tulevad vaimud välja, et mis sa siis teed. Vanamees istus seljaga surnuaia poole, äkki kuuleb paadi poole tulevaid samme surnuaiast. Vanamees paluma – oh sa taevaisa, anna andeks, et ma olen vahest naist peksnud ning ka riistad toas ära lõhkunud. Enam ma seda kunagi ei tee, kui veel eluga pääsen. Teised mehed aga naersid, sest kabeliaiast tulid hoopis kaks kitse järve jooma.

III Surnuvalvajad
Meie külas elas vanapoiss Juhan ja vanatüdruk Anna, nendel oli koorelahutaja ja kõik naabrid käisid oma piima läbi ajamas. Koor toodi koju ja klopiti võiks, kui võid ei tahetud, siis see meier võttis omale ja andis koore eest raha. Nii käis sinna palju rahvast kokku. Ühel päeval liikus külas jutt, et vana Juhan ära olla surnud. Naised kõik läksid tolleaegse tava kohaselt õhtul surnut valvama. Kohale jõudes lüpsis Anna parajasti lehmi, osa naisi jäi ootama, teised läksid ise tuppa. Naiste teretamise peale kobis vana Juhan vaatama, kes sinna tulnud, nüüd läks kisa lahti ja naised panid kõik toast jooksu. Üks kukkunud maha, teised jooksid tast üle. See naine rääkis, et kui ma üles sain, siis panin läbi metsa kodu poole ja kohe taha tuppa. Vanamees vaadanud ja öelnud, et eit on surnuvalvamisega lolliks läinud. Naine öelnud, et ta polnudki surnud, mille peale mees kostnud, et mis te tast siis valvama läksite.

IV Kuidas vanasti külas käidi
Üks mees oli nõnda kitsi, et kui poisid tema tütarde poole tahtsid tulla, siis kauples ta alati pudelit. Poisid siis kättemaksuks hakkasid saunapalke maha tõstma, mees siis paluma, et jätku saun rahule, teen teile ise pudeli. Teine kord tegid poisid tondi vanamehe ukse taha, kui ust liigutati, siis tont kukkus maha, vanamees lubas küll kuradi tuuraga läbi torgata, kui ära ei lähe. Hommikul hüüab eidele, kui mahakukkunud tonti näeb, kurat on surnud, mine veel raisapärast kinni.

V Armastus heinaküünis
Üks vanapoiss kiitnud teistele, et küll mul on tüdrukuid jalaga segada, kui aga lähen Assikvere kanti. Poisid mõelnud, et see vana laisk poiss, kas see viitsib Assikverre minna, hakkasid õhtul passima, et kuhu ta läheb, ei läinudki kaugele, vaevalt üks kilomeeter heinaküüni „tahapaju“ ja magama. No hommikul teised küsima, kuidas läks, mees vastab, et no vot kus sai nalja ja ma võtan ühe tüdruku ära, kes kõige kobedam on. Teine õhtu läheb jälle heinaküüni magama. Poisid võtsid kepid ja tõmbasid mööda seina, see põrises ja hirmutas vanapoiss Pauli. Mees tuli välja, vandus, et küün on nagu ära nõiutud, ei saa rahulikult magada, läks koju kõigi oma heade unistustega.

VI Paanipoku pulmad
Pruut oli Omedust, siis tuli minna kohe Kodavere kirikusse laulatusele. Kodutee kulges läbi Linnumetsa, mis oli pooleteise kilomeetri pikkune metsatee. Assikvere poole metsaserva oli tehtud külapoiste poolt suur oinas, sarved peas ja lambanahk ümber. Et aga peig hellitas seda oinast, siis käskis ta pulmarongi kinni pidada ja lubas talle kuradile näidata. Materdas siis Paan seda oinast, ei ole jäänud kasuka ribagi järgi. Küll tuletasid pulmalised Paanile meelde, et neil hakkab juba oodates külm ja toidud jahtuvad pulmalauas ära ja lapulised võivad need sootuks ära viia, aga Paan ei jätnud järele, pärast veel ütles, et kuradi kõva pea sel oinal, väsitas päris ära.

VII Kuidas vanasti sünnipäevi peeti
Ei olnud siis suurt toidutegemist, ükskõik, mis käepärast oli, kas kapsasupp või liha või silgu kala. Koguneti kampa kokku, pillimees kaasa ja pudel metsakohinat. Öö otsa tantsiti ja vahel said kodus veidike silma kinni lasta enne tööle minekut, vahel mitte. Ükskord sai viin otsa, teati, et Aaru Vollil on, aga ta ei taha anda. Saadeti mind, et ütleksin lehma haige olevat, sellele on viina vaja. Volli andiski. Palju aga sellest sai! Kalme Lembit ütles, et temal on , aga ei tahaks nagu ära anda. Naabri tüdruk lubas siis kohe Lembitule naiseks minna, kui aga viina välja toob, no Lembit tõigi. Kui aga koduminemise aeg käes, siis tüdruk asutas hoopis vana peiu poole minema, et asju ära tuua ja Lembit pidi veel pikalt ootama jääma lubaduse täitmist.

VIII Kanade lend
Eit ütles taadile, et õele tuleb kanad ära viia, kulutavad niisama meie toitu. Vanamees pani siis kasti reele, karsi heinu hobusele ja endale salaja pooliku kohinat ka. Eit tõi laudast viis kana kasti, aga kaane jättis lahti. Vanamees istus reele, kui kodu kaugemale jäi, siis rüüpas kohinat, see tegi hea laulutuju. Vanamees laulis Elu on ilus, kui oled veel noor, vanadust põlgab mu vanamoor... Läks veel natuke aega edasi, kanad hakkasid kastist välja lendama. Vanamees kirus kanu ja sõitis edasi. Lõpuks sai sõit otsa ja naiseõde küsima, kus siis kanad on, kast oli tühi. Selle peale ütles vanamees, et jumal tänatud, rebane sai ka endale vägeva prae.

IX Omedu parv
See oli hulk aega tagasi kui Omedus veel silda ei olnud ja veeti parvega inimesi üle jõe. Sel ajal ei olnud veel ka inimestel sõiduautosid, mõnel rikkal oli veoeoauto, mida siis telliti peole või kirikusse minekuks. Tavaliselt käidi jalgsi, ratta või hobusega. Ühel üleveo päeval juhtus aga õnnetus, veomasin oli juba parve peal, aga siis tuli veel hobusemees põrsastega vankris, kes tahtis kiiresti Mustvee turule jõuda. Parvemees paigutas siis ka hobusevankri auto kõrvale, aga oh õnnetust, hobune ehmatas ja hakkas tagurdama, kaitsepuu läks katki ja vanker koos põrsastega kukkus jõkke. Kast läks katki ja põrsad ujusid järve poole, küll oli kaugelt kena vaadata, kuidas roosad põrsad ujusid. Mehed võtsid paadi ja püüdsid põrsad kinni, ka hobune saadi jõest välja tuua, aga kõik olid märjad ja see turupäev läks luhta, jäi Mustvee minemata ja põrsad müümata.

X Küla elu
See oli sellel ajal, kui raadioid ega telereid veel polnud. Noortel oli ikka oma elu ja lõbu, kui leiti pillimees, tehti simman, kui seda ei olnud, siis leiutati mõni vigur, kus sai nalja. Keegi oli päeval heinu vedanud, korv oli veel vankril. Poisid kohe kampa kokku ja kraami korjama, sõideti vankriga ühe küla otsa, siis hakati salaja varandust korjama. Ühelt võeti puusaagimise pukk, teiselt ämbrid, kolmandalt seakünad, luuad, redelid jne. Kui koorem täis sai, siis lükati ühe maja ukse ette, kus oli palju tüdrukuid, nendega saadi kaubale, et lükati veel rehe alla, et keerulisem otsida oleks. Küll siis vembumehed said naerda, kui kadunud asju otsima hakati. Ükskord jäid nad aga vahele, koorem sai valmis, aga peremees ka kohe järel asju tagasi nõutamas. Poisid lunisid pudelit, muidu lubasid koorma jõkke lükata ja tegidki lubaduse teoks, kõik korjatud vara läks jõkke, siis ujusid rehad mööda jõge ja ihne peremees pidi ikka pudeli välja tegema, et asjad kätte saada. Vembumehed panid ka korstnaid ja uksi kinni, kuid kaebama ei mindud, seda võeti külas naljana.
lisa kommentaar ( 8438 views )   |  püsilink
Aktsiaselts "Silva" Omedu puupapi- ja Lauavabrik 
Tuesday, 22 November, 2005, 18:44 - Ajaloost
Posted by Administrator

1923.aasta 5.juuli "Töörahva Hääl" kirjutas tööliste elust Kasepääs: Omedu lauavabrik töötab üle 200 töölisega ja kahe vahetusega. Töötingimused on viletsad, sest palka makstakse naistöölistele 10- 15 marka tund. 8-tunnist tööpäevast ei ole juttugi.

1924. aasta 18. juuli "Postimees" kirjutas tulekahjust Omedus: eile hommikul kella kuue ajal pääsis mustvee taga "Silva" Omedu lauavabriku katlaruumis tuli lahti. Tulele suudeti niivõrd piiri panna, et katel täiesti rikutud ei saanud ja umbes paari nädala järele uuesti töötama võib hakata. Ka töölised, kes katla rikke pärast tööta peaks jääma, paigutatakse ajutiselt teiste tööde peale, nõnda, et keegi tööta ei jää. Omedu vabrikus töötab umbes 120 töölist.

Tagareas: Elamar Mölder, Oskar Mägi, Oskar Mägi, Aliide Voolas, Linda Nõmme

Aliide Jõgi, Aliide Annuk, August Annuk, Linda Nõmme


lisa kommentaar ( 4915 views )   |  püsilink
Peod Omedu koolimajas 
Tuesday, 22 November, 2005, 18:43 - Ajaloost, Kool
Posted by Administrator

Peod Omedu koolimajas toimusid tihti. Eriti suured olid need Rahvusvahelisel naitepäeval 8-ndal märtsil. Naised olid tublid – lauad olid lookas söökide all. Kunagi ei puudunud ka koduõlu.


Alt paremalt: Anna Guzova, Leida Jõgi, Helga Mägi, Asta Mägi, koidu Kalme, Maie Paju, Aino Martensoo, Maria Guz, Ella Elevant, Erna Jõgi, ?, Aino Uibo, Elsa Mägi

“Mul on üks kena tädi…..”

Kalle- Kusta ostis …Pidudel oli tavaliselt pillimees Elmar luha, paremal edasi: Lembit lame, Asta Mägi, Eevalt Mägi, Aadi Mägi, Liia Mägi, Elsa Mägi, Reinald Mägi.

1964 aastal alustas tööd naisansambel Kasepää kooli õpetaja Liivi Mägi juhendamisel. Laulunaised olid peamised esinejad igal peol: Linda Jõgi, Ella Elevant, Erna Jõgi, Elsa magi, Rosiine paju, Laine Mägi ja Senny Mägi.

60-70-ndatel aastatel oli traditsiooniks naistepäeva tähistamine koolimajas. Osavõtjatelt koguti teatud summa raha, mille eest osteti vajalikud toidud lauale. Esiplaanil Uno ja Aino Martensoo, Linda ja Voldemar Jõgi, Heldi Luts, Erna Jõgi.

Naistepäeva tähistamine, keskel Maie Paju ja Aino Martensoo

Need kingad tuleb ära lunastada….




lisa kommentaar ( 3649 views )   |  püsilink
Kool 
Tuesday, 22 November, 2005, 18:36 - Ajaloost, Kool
Posted by Administrator

Esimesed andmed kooli kohta leiduvad 1766. aasta kirikuvisitatsiooni andmetest, kus on märgitud, et avati kool Omedus 10 õpilasega, ka 1775. aasta visitatsioonis kooli õpilaste arvuks 10. Samal ajal kontrolliti ka kodus õppivate laste lugemisoskust ja hinnang oli hea, kodus õppivaid lapsi kooliõpilaste nimekirja ei arvatud. 1786. aastal normeeriti kooliõpetaja palk: kuus vakka rukkeid, viis vakka otri ja neli puuda soola.

Koolielu elavnes 19. sajandi algul. 1804.aastal alustas Kodaveres teenistust pastorina Jakob Wilhelm Evert, kellest sai aktiivne koolide eest võitleja.

1810. aastal oli koolmeistriks Jaagu Tooma Jaan, õpetas lastele lugemist, katekismust, laulmist ja piibli salmisid.

1816. aastal kehtestati koolikohustus kõigile lastele.

Omedu kooli kohta kirjutati: kuulus Roela mõisa alla, koolimaja oli heas seisus, koolmeistriks Kingsepa Hindrik.


Omedu koolimaja 30-ndatel aastatel.

1834.aastal andis Evert aru kihelkonna õpilaste oskuste kohta. Osakavad õigesti ja selgesti veerida ja lugeda. 1 x 1 soravalt, katekismust ja kombeõpetust, tuntud laulude sõnu ja kirikulaule koraalipäraselt laulda. 1833. aastal alustatud kirjutamise ja arvutamise õpetamist.

1840-ndatel aastatel algas piirkonnas majanduslik langus ikaldusaastate ja epideemiate järel, vähenes elanikkond, meeleheitel vahetati usku.

1894.aastal oli koolmeistriks Paul Õunap, koolivanemaks K.Abramson

1898. aasta 11.oktoobril õnnistati sisse uus koolimaja koos palvemajaga.

1922/23 õppeaastal töötas 3-klassiline algkool 31 õpilase ja ühe õpetajaga.

Õpetajateks on olnud aastatel 1930-1962 Vase, Meos, Päll,Gustel Sihverman, Aleksander ja Alma Martensoo, August Kalme. Viimasteks õpetajateks enne kooli sulgemist olid Juta Nõmme ja Viktor Lillevel


Omedu Koolimaja 2005. a.

Valik pilte

Omedu kool 1898 - 1963

Omedu koolimaja 30-ndatel aastatel põllu poolt vaadates, taga on Peipsi

Omedu Haridusseltsi Õpiring “Lembi”, 1 detsember 1935

I rida vasakult: Rudolf Kalme, Agnes Kurss, Ella Jõgi, Ernst Kurss, Aino Voolas, Linda…, Johannes Mägi (Kõrtsi)

II rida: Artur kalme, August Kallaste, Aino Mägi, Linda Annuk, Meeta Jõgi, Elmar mölder, Hedvig Annuk, August Kalme.

III rida: Voldemar Stamberg, Senny Mägi, Oskar Mägi, Elmar Voolas, Hilda Lümat, Aleksander Martensoo, Osvald Kalme, Alma Martensoo, Johannes Mägi, Loviisa Mägi.

Omedu Algkooli õpetaja Päll koos perega

Koolijuhataja A. Martensoo koos õpilastega

Omedu kooli juhataja Aleksander Martensoo, õpilased ja õpetaja Gustel Sihverman koolilõpu päeval

Omedu Algkooli juhataja Aleksander Martensoo koos abikaasaga Almaga Ranna koolis raadio teel jumalateenistust pidamas 30-ndal aastal.

Koolipere 1936 aasta kevadel

Koolijuhataja August Kalme ja õpilased pärastsõja aegsel perioodil

Õpilased koos August Kalmega

Omedu Haridusseltsi Õpiring “Lembi”, 1 detsember 1935

I rida vasakult: Rudolf Kalme, Agnes Kurss, Ella Jõgi, Ernst Kurss, Aino Voolas, Linda…, Johannes Mägi (Kõrtsi)

II rida: Artur Kalme, August Kallaste, Aino Mägi, Linda Annuk, Meeta Jõgi, Elmar Mölder, Hedvig Annuk, August Kalme.

III rida: Voldemar Stamberg, Senny Mägi, Oskar Mägi, Elmar Voolas, Hilda Lümat, Aleksander Martensoo, Osvald Kalme, Alma Martensoo, Johannes Mägi, Loviisa Mägi.

Omedu Haridusseltsi juhatus 1935. aastal.

I rida vasakult: Voldemar Stamberg, Johannes Mägi, Rudolf Kalme, August ...

II rida: August Kallaste, Elmar Mölder, Artur Kalme, Osvald Kalme, Johannes Mägi


lisa kommentaar ( 3867 views )   |  püsilink
Ajaloost 
Tuesday, 22 November, 2005, 18:27 - Ajaloost
Posted by Administrator
Esmamainimine 1590.a. nimega Ommieden (EE,7,1994).

Aliise Moora uurimuse „Peipsimaa etnilisest ajaloost: Ajaloolis-etnograafiline uurimus Eesti-vene suhetest“ (Tallinn, 1964) järgi võis 12.-13. sajandil asustus Omedu kandis olla, sest muuseumi on Kasepäält toodud hoburaudsõlg, mille leiukohas olevat ka luid tähele pandud, mis võis tähistada muistset matusekohta.

Kõige varasemaks teadaolevaks ürikuiks, mis sisaldab andmeid selle rannaosa asustuse kohta, on 1582. ja 1599. aasta Poola võimude poolt toimetatud revisjonide materjalid. Nende andmetele toetudes oli suurem osa praegusi külasid juba olemas. Peipsi rannas on 1599. a. Poola revisjonis loendatud Laiuse staarostkonda kuuluvate Peipsi-äärsete küladena Lohusuu, Tammispää, Ninasi, Vilusi, Ranna, Piilsi, Kükita, Maa-Kasepää, Omedu (Omuth) ja Mustvee küla ja mõis, mille alla tähendatud külad kuulusid. Samad kohad esinevad ka Rootsi 1601. ja 1625. aasta revisjonide aruandeis. Tähendatud kohtades elasid talupojad, kel oli vähe maad ja popsid, kes elatasid endid põhiliselt kalastusest ja kandsid oma koormisi nootadelt kalas või rahas. Nende külade talupojad olid suuremalt jaolt omaaegsete eestipäraste nimedega. Üksviiendik elanike üldarvust olid venelased. Külanimedest peetakse venepäraseks ainult Omedut (murdes Õmedu) – Omuth (vene keeles tähendab jõehauda, mis sobib kõigiti Omedu jõe alamjooksule). Küla elanikud kannavad eesti nimesid ja küla püsib eesti külana.

Sõdade ja taudide läbi said Peipsi rannakülad raskesti kannatada. 1638. aasta Rootsi revisjoni järgi olid rannakülad perede arvult umbes poole võrra väiksemad. Omedu kohta kirjutab revisjon, et Omedu (Omita) küla, mis varem oli kuulunud Roela mõisa alla, 1625.aastal aga Laiuse mõisale, öeldakse 1638. aastal, et seal asuval Omette Reynul, Karkaya Marttil ja Karkaya Pehtzil ei ole maad, vaid üksnes rand, millest nad elavad. Omedu küla ja jõega lõppes ordu Laiuse ametkond, lõunapool asusid Tartu piiskopi valdused.

1828. aastast pürinevad andmed Omedu küla kohta, et külas oli üks venelaste maja 130 elaniku kohta.

1851. aastal oli külas 11 venelast ja 203 eestlast.

Talude ostmine algas 1853. aastal, 1883. a. oli Omedus 2 talu, 1887.a. 5 talu

Muinasleiud

Leitud kiviajast silmaga kivikirves Jüripiitri talu maast ja luust ahing jõe paremalt kaldalt metsavahikoha ja jõe vahelt

Kodavere kihelkond

Koguteoses Tartumaa (1925) on kirjutatud: Kodavere kihelkond asub kitsa kooldusvööna Põhja-Tartumaa idaserval vastu Peipsi järve, mis teda piirab, alates Omedu jõe suust kuni Koosa jõe suuni, kaarena 44,3 km pikkuselt. Maismaal puutuvad Kodavere kihelkonna piirid kokku Torma, Maarja-Magdaleena ja Tartu-Maarja kihelkonnaga. Pindala oli 505,2 ruutkilomeetrit, valdu oli 6: Ranna, Pala, Kokora, Alatskivi ühes Peipsi-äärsega ja osa Kavastu ja Saare valda. Talusid oli 670, 38 kauplust, 2 ühispanka, 2 apteeki, 19 rahvakooli, 52 seltsi ja ühingut, 3 vaestemaja, 2 postkontorit ja 3 postiagentuuri. Veeteede pikkus oli 47,2 km , maanteede 158,8 km, kivisildu 1, puusildu 18 ja 1 parv Omedu jõel. Kihelkonna absoluutsed kõrgused on 30 ja 102 m vahel. Omedu jõe luhapealne on üks madalamaid kohti 31 m ja kõrgemad Lindametsa 102,3 m vaar.

Väljarändamine Kodavere kihelkonnas

1864. aastast alates kuni 20.sajandi alguseni on Oudovamaale rännanud umbes 4000 inimest. Väljarändajate teekond läks üle Piirissaare, nad olid sunnitud minema eeskätt kõrvalisematesse maakohtadesse, kus oli rohkem kasutamata maad ja kus maa oli ka odavam. Väljarändajaid oli ka Omedu külast. Aedviljakasvatus Köögiviljakasvatuse teerajajaks tuleb pidada järve lääneranna vene asukaid. Arheoloogiliste uurimiste ja ürikute andmete põhjal teame, et Venemaal kasvatati mitmesuguseid köögivilju juba 10. sajandil. Novgorodist on leitud 10. sajandist pärinevaid kurgi- ja kõrvitsaseemneid. 14.sajandil on teateid porgandi, herne, aedoa ja tilli kasvatamisest. Peipsimaal kasvatati 19. sajandi II poolel peamiselt sibulaid ja sigureid. Sigurikasvatamine laienes sedamööda, kuidas linnades levis kohvijoomine. Kurgikasvatus algas Peipsi ääres suuremas ulatuses pärast I maailmasõda.

Kalandus

Rannas elavatest eesti talurahvast läks ainult väike osa täiesti üle töönduslikule kalapüügile, suurem osa aga ühendas vanal viisil kalapüüki maaviljelusega. On andmeid, et Omedu kalurid on käinud kaugetel püügiretketel, mis ulatusid sageli kuni Laadoga järveni. Alates 19. sajandi 30-nd. Aastatest, kui Peipsil kalasaak vähenema hakkas, alustasid Peipsi kalurid kalapüüki ka Eesti, Liivimaa ja Peterburi kubermangu väiksematel järvedel, Omedu kalurid olevat püüdnud Saadjärvel ja Kuremaa järvel, viimase ääres mäletatakse, et seal käisid Peipsi kalurid Omedust, Mustveest ja Kallastelt mõisa kutsel kolmel talvel ja tõmbasid noodaga järve 3-4 korda läbi. Ka naised käisid meeste paarilistena mitte ainult kergemal suvisel püügil, vaid ka raskel talvenoodal.

1955. aastal meenutas, tollal 75- aastane, Amalie Mägi, kuidas ta käis sajandivahetusel palgalisena lihavõttest jaanipäevani noodapüügil Saadjärvel. Kaks meest olid nooda peremehed, tema abiliseks, sai selle aja eest 24 rubla palka.

Tindikuivatamine

Tindikuivatamise ahjusid oli Omedus mõnel mehel koguni 12 ja rohkem, ahi oli võlvitud laega 2,5-3 meetrit pikk ja 2 meetrit lai. Lagi oli ehitatud erilistest tellistest, ahjude vahe oli 75 cm. Ühte ahju läks 3 puuda tinte.

Palgiparvetamine ja töötlemine

Peipsi vesikonna parvetustööde ulatus ei olnud suur, kuid näiteks 1909. aastal parvetati Omedu jõe kaudu kuni 27000 palki ja 200 kantsülda puid. Kodavere kandi metsi peeti üheks tähtsamaks põletuspuude ja palkide saatjaks Tartu linnale. Jõesuudmete lähedastes külades, kuhu metsast puud kokku tulid, leidsid paljud mehed ja naised lisateenistust küttepuude veest väljavedamisel, lõikamisel ja lotjadesse laadimisel. Omal ajal oli aktsiaselts „Silva“ Omedu puupapivabrik ja lauasaagimise koht Kodavere kihelkonna üks tähtsamaid tööstusettevõtteid, 1923.aastal sai ettevõttes tööd üle 200 inimese.

Tööd saadi ka vooriskäimisega s.o. kaubaveoga, mis toimus põhiliselt talviti. Kaubitseti aedviljaga, kord müüdi kala, kord põletuspuid või katuselaaste, selle kõrval ka tökatit ja ühtlasi ostsid ning müüsid edasi vilja loomanahku.

Valik ajalehtedes ilmunud sõnumeid Omedu kohta:
  • Kodavere kihelkonda ehitatakse sellel aastal veel teine kihelkonna kool - Wirulane nr. 47, 19.nov. 1885 lk.2.
  • Pühapäeval, 11.okt. õnnistati Õmedu uut külakoolimaja - Olevik nr. 42, 20.X 1889, lk.952.
  • Kodavere kihelkonnas tuleb 23.-28. veebruarini koolide revideerimine – Olevik nr.6, 17.II 1900, lk.123.
  • Põllumehe elust-olust – Postimees 15.XI 1921
  • Omedu parv vajab kordaseadmist – Postimees, 28.XI 1922
  • Tööliste elu Kasepääs. Omedu lauavabrik …– Töörahva Hääl nr 22, 5.VII 1923, lk.3
  • Tulekahju Omedus – Postimees, 18.VIII 1924
  • Mengel, H. Peipsiäärsete metsavendade mõrvamine Kasepääl – Postimees, 8.VII 1942

Kasutatud allikmaterjalid
  • Moora, Aliise „Peipsimaa etnilisest ajaloost: Ajaloolis-etnograafiline uurimus Eesti-vene suhetest“ ,Tallinn, 1964
  • Käär, Samuel „Kodavere-Alatskivi kihelkonna ajalugu“, Tartu, 1902.
  • Tartumaa. Maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus, Tartu, 1925
  • Eesti Entsüklopeedia, 7, 1994
  • Andresen, Lembit „Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu II“, Tallinn, 1999

lisa kommentaar ( 16603 views )   |  püsilink

<<First <Back | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | Next> Last>>