Tere tulemast 
Oled jõudnud Omedu küla kodulehele, püüame siinsel lehel edastada informatsiooni Peipsiäärse küla Omedu kohta.

Kui sa leiad, et siin lehel on midagi korrast ära või soovid midagi täiendada, siis anna julgelt autoritele teada.

Aktsiaselts "Silva" Omedu puupapi- ja Lauavabrik 
Tuesday, 22 November, 2005, 18:44 - Ajaloost
Posted by Administrator

1923.aasta 5.juuli "Töörahva Hääl" kirjutas tööliste elust Kasepääs: Omedu lauavabrik töötab üle 200 töölisega ja kahe vahetusega. Töötingimused on viletsad, sest palka makstakse naistöölistele 10- 15 marka tund. 8-tunnist tööpäevast ei ole juttugi.

1924. aasta 18. juuli "Postimees" kirjutas tulekahjust Omedus: eile hommikul kella kuue ajal pääsis mustvee taga "Silva" Omedu lauavabriku katlaruumis tuli lahti. Tulele suudeti niivõrd piiri panna, et katel täiesti rikutud ei saanud ja umbes paari nädala järele uuesti töötama võib hakata. Ka töölised, kes katla rikke pärast tööta peaks jääma, paigutatakse ajutiselt teiste tööde peale, nõnda, et keegi tööta ei jää. Omedu vabrikus töötab umbes 120 töölist.

Tagareas: Elamar Mölder, Oskar Mägi, Oskar Mägi, Aliide Voolas, Linda Nõmme

Aliide Jõgi, Aliide Annuk, August Annuk, Linda Nõmme


lisa kommentaar ( 4915 views )   |  püsilink
Peod Omedu koolimajas 
Tuesday, 22 November, 2005, 18:43 - Ajaloost, Kool
Posted by Administrator

Peod Omedu koolimajas toimusid tihti. Eriti suured olid need Rahvusvahelisel naitepäeval 8-ndal märtsil. Naised olid tublid – lauad olid lookas söökide all. Kunagi ei puudunud ka koduõlu.


Alt paremalt: Anna Guzova, Leida Jõgi, Helga Mägi, Asta Mägi, koidu Kalme, Maie Paju, Aino Martensoo, Maria Guz, Ella Elevant, Erna Jõgi, ?, Aino Uibo, Elsa Mägi

“Mul on üks kena tädi…..”

Kalle- Kusta ostis …Pidudel oli tavaliselt pillimees Elmar luha, paremal edasi: Lembit lame, Asta Mägi, Eevalt Mägi, Aadi Mägi, Liia Mägi, Elsa Mägi, Reinald Mägi.

1964 aastal alustas tööd naisansambel Kasepää kooli õpetaja Liivi Mägi juhendamisel. Laulunaised olid peamised esinejad igal peol: Linda Jõgi, Ella Elevant, Erna Jõgi, Elsa magi, Rosiine paju, Laine Mägi ja Senny Mägi.

60-70-ndatel aastatel oli traditsiooniks naistepäeva tähistamine koolimajas. Osavõtjatelt koguti teatud summa raha, mille eest osteti vajalikud toidud lauale. Esiplaanil Uno ja Aino Martensoo, Linda ja Voldemar Jõgi, Heldi Luts, Erna Jõgi.

Naistepäeva tähistamine, keskel Maie Paju ja Aino Martensoo

Need kingad tuleb ära lunastada….




lisa kommentaar ( 3649 views )   |  püsilink
Kool 
Tuesday, 22 November, 2005, 18:36 - Ajaloost, Kool
Posted by Administrator

Esimesed andmed kooli kohta leiduvad 1766. aasta kirikuvisitatsiooni andmetest, kus on märgitud, et avati kool Omedus 10 õpilasega, ka 1775. aasta visitatsioonis kooli õpilaste arvuks 10. Samal ajal kontrolliti ka kodus õppivate laste lugemisoskust ja hinnang oli hea, kodus õppivaid lapsi kooliõpilaste nimekirja ei arvatud. 1786. aastal normeeriti kooliõpetaja palk: kuus vakka rukkeid, viis vakka otri ja neli puuda soola.

Koolielu elavnes 19. sajandi algul. 1804.aastal alustas Kodaveres teenistust pastorina Jakob Wilhelm Evert, kellest sai aktiivne koolide eest võitleja.

1810. aastal oli koolmeistriks Jaagu Tooma Jaan, õpetas lastele lugemist, katekismust, laulmist ja piibli salmisid.

1816. aastal kehtestati koolikohustus kõigile lastele.

Omedu kooli kohta kirjutati: kuulus Roela mõisa alla, koolimaja oli heas seisus, koolmeistriks Kingsepa Hindrik.


Omedu koolimaja 30-ndatel aastatel.

1834.aastal andis Evert aru kihelkonna õpilaste oskuste kohta. Osakavad õigesti ja selgesti veerida ja lugeda. 1 x 1 soravalt, katekismust ja kombeõpetust, tuntud laulude sõnu ja kirikulaule koraalipäraselt laulda. 1833. aastal alustatud kirjutamise ja arvutamise õpetamist.

1840-ndatel aastatel algas piirkonnas majanduslik langus ikaldusaastate ja epideemiate järel, vähenes elanikkond, meeleheitel vahetati usku.

1894.aastal oli koolmeistriks Paul Õunap, koolivanemaks K.Abramson

1898. aasta 11.oktoobril õnnistati sisse uus koolimaja koos palvemajaga.

1922/23 õppeaastal töötas 3-klassiline algkool 31 õpilase ja ühe õpetajaga.

Õpetajateks on olnud aastatel 1930-1962 Vase, Meos, Päll,Gustel Sihverman, Aleksander ja Alma Martensoo, August Kalme. Viimasteks õpetajateks enne kooli sulgemist olid Juta Nõmme ja Viktor Lillevel


Omedu Koolimaja 2005. a.

Valik pilte

Omedu kool 1898 - 1963

Omedu koolimaja 30-ndatel aastatel põllu poolt vaadates, taga on Peipsi

Omedu Haridusseltsi Õpiring “Lembi”, 1 detsember 1935

I rida vasakult: Rudolf Kalme, Agnes Kurss, Ella Jõgi, Ernst Kurss, Aino Voolas, Linda…, Johannes Mägi (Kõrtsi)

II rida: Artur kalme, August Kallaste, Aino Mägi, Linda Annuk, Meeta Jõgi, Elmar mölder, Hedvig Annuk, August Kalme.

III rida: Voldemar Stamberg, Senny Mägi, Oskar Mägi, Elmar Voolas, Hilda Lümat, Aleksander Martensoo, Osvald Kalme, Alma Martensoo, Johannes Mägi, Loviisa Mägi.

Omedu Algkooli õpetaja Päll koos perega

Koolijuhataja A. Martensoo koos õpilastega

Omedu kooli juhataja Aleksander Martensoo, õpilased ja õpetaja Gustel Sihverman koolilõpu päeval

Omedu Algkooli juhataja Aleksander Martensoo koos abikaasaga Almaga Ranna koolis raadio teel jumalateenistust pidamas 30-ndal aastal.

Koolipere 1936 aasta kevadel

Koolijuhataja August Kalme ja õpilased pärastsõja aegsel perioodil

Õpilased koos August Kalmega

Omedu Haridusseltsi Õpiring “Lembi”, 1 detsember 1935

I rida vasakult: Rudolf Kalme, Agnes Kurss, Ella Jõgi, Ernst Kurss, Aino Voolas, Linda…, Johannes Mägi (Kõrtsi)

II rida: Artur Kalme, August Kallaste, Aino Mägi, Linda Annuk, Meeta Jõgi, Elmar Mölder, Hedvig Annuk, August Kalme.

III rida: Voldemar Stamberg, Senny Mägi, Oskar Mägi, Elmar Voolas, Hilda Lümat, Aleksander Martensoo, Osvald Kalme, Alma Martensoo, Johannes Mägi, Loviisa Mägi.

Omedu Haridusseltsi juhatus 1935. aastal.

I rida vasakult: Voldemar Stamberg, Johannes Mägi, Rudolf Kalme, August ...

II rida: August Kallaste, Elmar Mölder, Artur Kalme, Osvald Kalme, Johannes Mägi


lisa kommentaar ( 3867 views )   |  püsilink
Ajaloost 
Tuesday, 22 November, 2005, 18:27 - Ajaloost
Posted by Administrator
Esmamainimine 1590.a. nimega Ommieden (EE,7,1994).

Aliise Moora uurimuse „Peipsimaa etnilisest ajaloost: Ajaloolis-etnograafiline uurimus Eesti-vene suhetest“ (Tallinn, 1964) järgi võis 12.-13. sajandil asustus Omedu kandis olla, sest muuseumi on Kasepäält toodud hoburaudsõlg, mille leiukohas olevat ka luid tähele pandud, mis võis tähistada muistset matusekohta.

Kõige varasemaks teadaolevaks ürikuiks, mis sisaldab andmeid selle rannaosa asustuse kohta, on 1582. ja 1599. aasta Poola võimude poolt toimetatud revisjonide materjalid. Nende andmetele toetudes oli suurem osa praegusi külasid juba olemas. Peipsi rannas on 1599. a. Poola revisjonis loendatud Laiuse staarostkonda kuuluvate Peipsi-äärsete küladena Lohusuu, Tammispää, Ninasi, Vilusi, Ranna, Piilsi, Kükita, Maa-Kasepää, Omedu (Omuth) ja Mustvee küla ja mõis, mille alla tähendatud külad kuulusid. Samad kohad esinevad ka Rootsi 1601. ja 1625. aasta revisjonide aruandeis. Tähendatud kohtades elasid talupojad, kel oli vähe maad ja popsid, kes elatasid endid põhiliselt kalastusest ja kandsid oma koormisi nootadelt kalas või rahas. Nende külade talupojad olid suuremalt jaolt omaaegsete eestipäraste nimedega. Üksviiendik elanike üldarvust olid venelased. Külanimedest peetakse venepäraseks ainult Omedut (murdes Õmedu) – Omuth (vene keeles tähendab jõehauda, mis sobib kõigiti Omedu jõe alamjooksule). Küla elanikud kannavad eesti nimesid ja küla püsib eesti külana.

Sõdade ja taudide läbi said Peipsi rannakülad raskesti kannatada. 1638. aasta Rootsi revisjoni järgi olid rannakülad perede arvult umbes poole võrra väiksemad. Omedu kohta kirjutab revisjon, et Omedu (Omita) küla, mis varem oli kuulunud Roela mõisa alla, 1625.aastal aga Laiuse mõisale, öeldakse 1638. aastal, et seal asuval Omette Reynul, Karkaya Marttil ja Karkaya Pehtzil ei ole maad, vaid üksnes rand, millest nad elavad. Omedu küla ja jõega lõppes ordu Laiuse ametkond, lõunapool asusid Tartu piiskopi valdused.

1828. aastast pürinevad andmed Omedu küla kohta, et külas oli üks venelaste maja 130 elaniku kohta.

1851. aastal oli külas 11 venelast ja 203 eestlast.

Talude ostmine algas 1853. aastal, 1883. a. oli Omedus 2 talu, 1887.a. 5 talu

Muinasleiud

Leitud kiviajast silmaga kivikirves Jüripiitri talu maast ja luust ahing jõe paremalt kaldalt metsavahikoha ja jõe vahelt

Kodavere kihelkond

Koguteoses Tartumaa (1925) on kirjutatud: Kodavere kihelkond asub kitsa kooldusvööna Põhja-Tartumaa idaserval vastu Peipsi järve, mis teda piirab, alates Omedu jõe suust kuni Koosa jõe suuni, kaarena 44,3 km pikkuselt. Maismaal puutuvad Kodavere kihelkonna piirid kokku Torma, Maarja-Magdaleena ja Tartu-Maarja kihelkonnaga. Pindala oli 505,2 ruutkilomeetrit, valdu oli 6: Ranna, Pala, Kokora, Alatskivi ühes Peipsi-äärsega ja osa Kavastu ja Saare valda. Talusid oli 670, 38 kauplust, 2 ühispanka, 2 apteeki, 19 rahvakooli, 52 seltsi ja ühingut, 3 vaestemaja, 2 postkontorit ja 3 postiagentuuri. Veeteede pikkus oli 47,2 km , maanteede 158,8 km, kivisildu 1, puusildu 18 ja 1 parv Omedu jõel. Kihelkonna absoluutsed kõrgused on 30 ja 102 m vahel. Omedu jõe luhapealne on üks madalamaid kohti 31 m ja kõrgemad Lindametsa 102,3 m vaar.

Väljarändamine Kodavere kihelkonnas

1864. aastast alates kuni 20.sajandi alguseni on Oudovamaale rännanud umbes 4000 inimest. Väljarändajate teekond läks üle Piirissaare, nad olid sunnitud minema eeskätt kõrvalisematesse maakohtadesse, kus oli rohkem kasutamata maad ja kus maa oli ka odavam. Väljarändajaid oli ka Omedu külast. Aedviljakasvatus Köögiviljakasvatuse teerajajaks tuleb pidada järve lääneranna vene asukaid. Arheoloogiliste uurimiste ja ürikute andmete põhjal teame, et Venemaal kasvatati mitmesuguseid köögivilju juba 10. sajandil. Novgorodist on leitud 10. sajandist pärinevaid kurgi- ja kõrvitsaseemneid. 14.sajandil on teateid porgandi, herne, aedoa ja tilli kasvatamisest. Peipsimaal kasvatati 19. sajandi II poolel peamiselt sibulaid ja sigureid. Sigurikasvatamine laienes sedamööda, kuidas linnades levis kohvijoomine. Kurgikasvatus algas Peipsi ääres suuremas ulatuses pärast I maailmasõda.

Kalandus

Rannas elavatest eesti talurahvast läks ainult väike osa täiesti üle töönduslikule kalapüügile, suurem osa aga ühendas vanal viisil kalapüüki maaviljelusega. On andmeid, et Omedu kalurid on käinud kaugetel püügiretketel, mis ulatusid sageli kuni Laadoga järveni. Alates 19. sajandi 30-nd. Aastatest, kui Peipsil kalasaak vähenema hakkas, alustasid Peipsi kalurid kalapüüki ka Eesti, Liivimaa ja Peterburi kubermangu väiksematel järvedel, Omedu kalurid olevat püüdnud Saadjärvel ja Kuremaa järvel, viimase ääres mäletatakse, et seal käisid Peipsi kalurid Omedust, Mustveest ja Kallastelt mõisa kutsel kolmel talvel ja tõmbasid noodaga järve 3-4 korda läbi. Ka naised käisid meeste paarilistena mitte ainult kergemal suvisel püügil, vaid ka raskel talvenoodal.

1955. aastal meenutas, tollal 75- aastane, Amalie Mägi, kuidas ta käis sajandivahetusel palgalisena lihavõttest jaanipäevani noodapüügil Saadjärvel. Kaks meest olid nooda peremehed, tema abiliseks, sai selle aja eest 24 rubla palka.

Tindikuivatamine

Tindikuivatamise ahjusid oli Omedus mõnel mehel koguni 12 ja rohkem, ahi oli võlvitud laega 2,5-3 meetrit pikk ja 2 meetrit lai. Lagi oli ehitatud erilistest tellistest, ahjude vahe oli 75 cm. Ühte ahju läks 3 puuda tinte.

Palgiparvetamine ja töötlemine

Peipsi vesikonna parvetustööde ulatus ei olnud suur, kuid näiteks 1909. aastal parvetati Omedu jõe kaudu kuni 27000 palki ja 200 kantsülda puid. Kodavere kandi metsi peeti üheks tähtsamaks põletuspuude ja palkide saatjaks Tartu linnale. Jõesuudmete lähedastes külades, kuhu metsast puud kokku tulid, leidsid paljud mehed ja naised lisateenistust küttepuude veest väljavedamisel, lõikamisel ja lotjadesse laadimisel. Omal ajal oli aktsiaselts „Silva“ Omedu puupapivabrik ja lauasaagimise koht Kodavere kihelkonna üks tähtsamaid tööstusettevõtteid, 1923.aastal sai ettevõttes tööd üle 200 inimese.

Tööd saadi ka vooriskäimisega s.o. kaubaveoga, mis toimus põhiliselt talviti. Kaubitseti aedviljaga, kord müüdi kala, kord põletuspuid või katuselaaste, selle kõrval ka tökatit ja ühtlasi ostsid ning müüsid edasi vilja loomanahku.

Valik ajalehtedes ilmunud sõnumeid Omedu kohta:
  • Kodavere kihelkonda ehitatakse sellel aastal veel teine kihelkonna kool - Wirulane nr. 47, 19.nov. 1885 lk.2.
  • Pühapäeval, 11.okt. õnnistati Õmedu uut külakoolimaja - Olevik nr. 42, 20.X 1889, lk.952.
  • Kodavere kihelkonnas tuleb 23.-28. veebruarini koolide revideerimine – Olevik nr.6, 17.II 1900, lk.123.
  • Põllumehe elust-olust – Postimees 15.XI 1921
  • Omedu parv vajab kordaseadmist – Postimees, 28.XI 1922
  • Tööliste elu Kasepääs. Omedu lauavabrik …– Töörahva Hääl nr 22, 5.VII 1923, lk.3
  • Tulekahju Omedus – Postimees, 18.VIII 1924
  • Mengel, H. Peipsiäärsete metsavendade mõrvamine Kasepääl – Postimees, 8.VII 1942

Kasutatud allikmaterjalid
  • Moora, Aliise „Peipsimaa etnilisest ajaloost: Ajaloolis-etnograafiline uurimus Eesti-vene suhetest“ ,Tallinn, 1964
  • Käär, Samuel „Kodavere-Alatskivi kihelkonna ajalugu“, Tartu, 1902.
  • Tartumaa. Maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus, Tartu, 1925
  • Eesti Entsüklopeedia, 7, 1994
  • Andresen, Lembit „Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu II“, Tallinn, 1999

lisa kommentaar ( 16603 views )   |  püsilink
Mõned vaated järvest ja külast 
Tuesday, 22 November, 2005, 18:11 - Loodus
Posted by Administrator



























lisa kommentaar ( 2123 views )   |  püsilink

<<First <Back | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |